TAI KUNINGRIIK

Ma olen seda postitust nii kaua edasi lükanud, sest ma ei suutnud mõelda sellele, et ma pean kirjutama normaalse pikkusega teksti, mida inimesed lugeda ka jaksaks oma teisest kodust. Sellest kohast on lihtsalt nii palju rääkida. Kohad kuhu ma soovitan Tais minna on Phuket, Krabi ja Bangkok. Ka teised kohad on väärt külastamist (kõik peale Pattaya), aga siin postituses keskendun ma just nendele kolmele. Ma olen Tais käinud päris palju ja sellest on saanud minu teine kodu, eriti Patongist.

PHUKET

Phuket on üks kõige tüüpilisemaid sihtkohti turistidele. See on hea asukoht saare trippideks ja on ka tehtud üsna mugavaks turistile. Kui sa nüüd mõtled, et miks ma peaksin sinna minema, kui see on turistikas ja võibolla kaotanud oma originaalsuse siis vastus on see, et Phuket on siiski väga ilus ning kõik oma klassikalise Tai doosi saab paadi trippidel. Suured rohelised kaljud ja helesinine vesi on kõik seal ning selleks, et sinna jõuda tuleb bookida paadi reis nendeni. Ükskõik milline tänavaputka on selleks väga sobiv, need võivad küll kahtlased välja näha, aga nad ei tee pettusi. Hotellist reisi broneerides maksad lihtsalt üle.

Saarereisid, mis kindlasti soovitan teha:

Similan Island tour
Phi Phi Islands
Maiton Island
Krabi Island tour

Ma soovitan ööbida Patong Beachil, seal on kõige rohkem elu ja kui niisama hotellis passimisest ja päevitamisest saab kõrini siis seal on võimalus käia shoppamas Robinssoni kaubamajas ning seal on olemas ka killuke seda ööelu mille poolest Tai tuntud on. Lisaks asub Patongis maailma kõige parem massaaži koht Vayo massage, kui sa oled Tais siis on massaažis käimine must do. Õhtuseks tegevuseks soovitan ma minna ja nautida vaadet Royal Paradise hotelli katusel, kus näeb kogu Patongi ning kindlasti proovida ka nende kokteile. Alati, kui sellest saab küllalt on võimalus põgeneda kõrval randadesse nagu Kata ja Karon. Karonil on väga rahulik, rannas pole palju inimesi ning seal on suured lained ja väga mõnus. Kata on rohkem surfamiseks ja seal on ka palju inimesi, millegipärast on see saanud väga populaarseks vene turistide seas, aga rand on siiski rahulik ja ilus. Katal on ka kõige parem tänavatoit, mis ma kunagi saanud olen, selle platsi leiab Kata Blue pearl hotelli vastast. Lisaks on kindlasti külastust väärt ka Karon viewpoint ja Surf house Katal. Söögikohtadest niipalju, et mida rõvedam koht tundub seda paremat toitu nad arvatavasti pakuvad. Tänavatel on kärud, kus pakutakse maailma kõige paremaid pannkoogi laadseid asju nimega roti‘d, kuhu vahele saab panna Nutellat ja banaani või näiteks kookost. Patongis soovitan ka rentida rannast jetid ja minna nendega avastama kaljunukkide taha, kus avaneb vaade imelisele loodusele. Soovitan ka otsida kärusi, mis müüvad värskeid puuvilju, nii head mangot ja arbuusi nii odavalt ei saa kuskilt mujalt.

Bangla road
Vayo Massage’i imelised omanikud
Karon viewpoint

KRABI

Krabi on veidi rahulikum koht suurte roheliste kaljude vahel. Ao Nang Beach on suurepärane koht, kus võtta aeg maha ja lihtsalt nautida. Ka seal saab teha sarnaseid saare trippe ja lisaks on seal veel võimalus lihtsalt hommikul hüpata pikasabaga paati ning sõita kuhu iganes soovid. Üks parimaid kohti kuhu minna on Railay Beach, kuhu saabki juurde ainult paadiga. See on imeline rand, kus võib näha ahve ja õiget Tai saare elu. Railay on ka tuntud rock climbingu poolest, aga kui see on liiga ekstreemne võib lihtsalt matkata köite abil üles Railay Beach viewpointi, üleval asub ka salajane Lagoon, kus heal hooajal saab ujuda, kuid suvel kui meie seal käisime oli see ära kuivanud. Üks kõige lahedamaid asju, mis me Krabil tegime oli Thai cooking class. Me tegelikult polnud nii elevil sinna minemisest, aga see üllatas meid väga positiivselt. Kogu asi toimus kohalike enda kodus ja lisaks sellele, et saad kõike kokkama õppida lahkud sa sealt ka väga täis kõhuga. Emerald pool, hot springs ja Tiger cave-me võtsime eratuuri, et vältida rahvast ja see oli väga hea otsus, sest iga kord kui me kuskile jõudsime oli seal väga vähe inimesi ja sai korralikult nautida, aga kui lahkusime uputas hiina turistidest. Lisaks kõigele sellele on Krabi ka lihtsalt suurepärane koht, kus aeg maha võtta, nautida puhkust, külastada night marketeid, käia massaažis ja puhata.

vaade restoranist
vaade hotelli rõdult
pikasabaga paadiga randa minek
railay viewpoint
emerald pool
hot springs

BANGKOK

Bangkok…Kõik need lugematud korrad, kus ma olen Tais käinud pole ma kunagi jõudnud külastada Bangkoki. Ma olin alati arvamusel, et see on lihtsalt prügine suur linn millel pole midagi pistmist klassikalise Tai elamusega, aga sellest sai üks mu lemmikuid kohti, kus ma käinud olen. Kõik need templid ja suurepärased toidukohad, Bangkok pole üles ehitatud turisti jaoks nagu teised kohad, mis siin maininud olen ja see tegi ta veel erilisemaks. Meil kahjuks ei olnud väga palju aega, et teha kõike, mis meil plaanis oli, sest meie lend hilines kaks päeva ja me olime Filipiinidel ja Indoneesias lõksus, kui me lõpuks sinna jõudsime armusime me kohe. Mida siis Bangkokis teha?

China town- Bangkokis on kõige suurem China town maailmas, juba jalutuskäik nendel tänavatel on omaette elamus
Grand Palace ja Temple of the Emerald Buddha
Wat Arun- sinna peab minema praamiga üle jõe, piletid on väga odavad ja lisaks on ka sellelpool jõge palju vaadata niiet kui jääb aega üle siis soovitan teha ühe jalutuskäigu läbi Thonburi, kus näeb ehedat Tai elu
Big City life ehk sõida sky trainiga, mis on omaette lahe elamus, shoppa Siam Square’il isegi, kui sa midagi osta ei soovi ja külasta kindlasti ühe Bangkoki Sky bar’idest. Meie käisime Sky Bar- lebua at State Tower’is. See on üks nendest elamustest, mis on täesti kahevahel, kas see on worth it või ei. Vaade on amazing ja atmosfäär väga fancy, seal peab muideks ka üsna ilusti riides olema, et sind sisse lastaks. Kokteilid, mis sa oled sunnitud ostma on üsna kallid, üks kokteil on umbes 20 eurot. Need kokteilid on küll head, aga vaade on see, mis nad nii kalliks teeb, kindlasti mitte kokteili maitse ise. Meie käisime seal minu sünnipäeval, mis kergendas natukene neid süümepiinu nii palju ühe kokteili eest maksmisel.
TrueLove @ Neverland-Husky cafe in Bangkok oli üks kõige armsamaid ja toredamaid elamusi mu elus, miljon koera keda paitada, kallistada. Seal on ka üsna ranged reeglid, et koerte elu oleks võimalikult hea, nende omanik ütles, et nad on tema lapsed ja sellepärast on ta need reeglid ka selliseks teinud, näiteks ei ole seal lapsed lubatud, kanda tuleb siniseid haiglasusse, pesta sada korda enne sisse minekut käsi ja, et koeri üle ei koormaks ei ole ka külastusaeg väga pikk, aga meie arust oli see piisav. Kaks korda päevas saab väike grupp inimesi nendega mängima minna.
Pink Planter Cafe
Jamie’s Italian-nende nachod on must have
Absoluutselt kõik Jaapani kohad- Proovige Mango või Passion Fruit õlu

Sky Bar
22 eurot kokteil
pink planter cafe
Jamie’s Italian parimad nachod mu elus
passion fruit õlu
husky cafe

Toidud mida peab 100% proovima:

spring rolls
tom kha
pad thai
green chicken curry
chicken with cashew nuts
deep fried shrip and squid

FILIPIINID

Tänane postitus on Palawanist. Meie lendasime esimesena Busuangasse, tunne oli nagu oleks ajas tagasi rännanud. Lennujaam oli väiksem, kui Tallinna bussijaam ja vetsus käies oli näha katusetrellidel rotte jooksmas, vett sai suurest tünnist väikese kausiga peale visata ja kotte toodi lennukist otse jalge ette, mingeid masinaid või linte seal ei olnud. Edasi õues küsiti ööbimiskoha nime ja suunati mini bussidesse, mis viisid Coronile. Sõit linna võttis aega umbes 30 minutit ja teed olid üsna jubedad. Ma soovitan Coronil võtta omale hea hotell, sest sa hakkad sellest seal muidu puudust tundma, raske seletada, aga seal saab aru. Meie olime hotellis Corto del Mar, mis oli väga mõnus, sest nad broneerisid meie reisid ja seal oli ka kõige parem söögikoht, mis me terve Coroni peale leidsime. Linnad ise seal saarel pole midagi ilusat, aga söögikohad on head, inimesed on toredad ja väljaspool linna ootab paradiis. Tuleks minna siis kui pole vihmahooaeg, sest siis on vesi selgem, aga vihmahooaeg Aasia riikides pole ka midagi hullu, me oleme Tais käinud kaks korda sellel ajal ja pole piiskagi saanud ja Filipiinidel oli sellel ajal kui käisime taifuuni hooaeg ning näitas iga päev ainult vihma, aga kui jõudsime siis oli tegelikult täiesti okei, vihma tuli ainult korraks vahepeal ja see ei seganud. Taifuuni me igaljuhul ei näinud kuigi internetist lugedes olime ennast juba sellega üsna paanikasse ajanud, et see kindlasti tuleb.

Coron

Cashew factory- tegelikult on see vist kellegi kodu, aga nad lubavad seal ringi vaadata ja pähklite valmistamist vaadata ning kindlasti peab need ka koju ostma, sest neid peetaksee parimateks maailmas
Mount Tapyas- Peale sinna otsa ronimist jalad kindlasti paar päeva valutavad, but it is all worth it, sealt avaneb vaade linnale ja teistele mägedele, terve tee üles saab treppidest niiet mingi hull matk pole ja mäevarustust kaasa ei pea vedama, treppidel jooksevad vastu ka lapsed, kes alla minekul pakuvad magusaid jääpulkasi nagu mahlapulgad, aga magusamad, mis on väga teretulnud peale sellises palavuses ronimist
Maquinit Hot Springs- Meie käisime seal õhtul ja peale Tapyase otsa ronimist su jalad tänavad sind, kui otsustad sinna minna. See on 15 minutine tricycle sõit linnast. Õhtul on seal kõik tuledes ja nii mõnus ja rahulik, see vesi oli perfektne, kõik oli nii ilus. Ainus probleem õhtul minnes oli see, et teed on pimedad ja meie trisycle juht pidi meile taskulambiga näidates teed näitama, igalpool olid augud ja muda ning vahepeal tekkis kahtlus kuhu me tegelikult siiski teel oleme, aga nagu ma juba kirjutasin siis inimesed on seal super toredad, meie juht ootas meid terve aja värava taga ning pärast ostis meile veel kommi.
Tuurid- Kõik tuurid on seal super head, saab lõunasööki, snorgeldada ja näha maailma kõige ilusamat paradiisi, kui Coronil on vähe aega nagu meil oli siis tasuks võtta tuur, mis sisaldab Twin Lagoon’i, Kayangan Lake’ i ja Coral Garden’it.

Twin Lagoon on imelist värvi selge veega, mis on 70% soolane ja 30% magevesi, kahte lagooni eraldab kivi ja selleks, et teise lagooni saada peab ujuma läbi koopa või ronima treppidest, kõik oleneb vee tasemest, kui meie käisime siis tuli ronida treppidest, aga mõned julgemad ujusid ka vee all läbi koopa. Vees olid soojad ja külmad kohad segamini, mis oli üsna huvitav. Kayangan Lake’i tuli ronida üle mäe ja mäe peal oli ka viewpoint, kust avanes maailma kõige parem vaade filipiinide erilistele kaljudele ja siniste laikudega veele. Kayangan Lake ise on Aasia kõige puhtam järv, vesi on läbipaistev ja seal on vastupidiselt 70% magevesi ja 30% soolane. Coral Garden oli kõige ilusam snorgeldamise koht, kus ma Aasias käinud olen. image4 (2) image3 (1) image3 (2) image2 (2) image2 (1) image1 (2) image1 (1) image4 (1)

Järgmisena läbisime me teekonna El Nidole, selleks pidime me sõitma praamiga 5 tundi kõige suuremate lainetega, mis ma kunagi näinud olen. Kui ma täiesti aus olen siis viimase tund aega ma nutsin Markuse õlal, et ma tahan veel oma emmet ja issit näha ja, et me sureme kõik ära ja miks me seal oleme kuna kirjas oli, et sõit kestab 4 tundi ja juba need neli polnud meeldivad niiet kui viies tund lainete vahel lisandus, kus paadi aknast polnud näha midagi peale ookeani siis ma ilmselgelt ei mõelnud enam väga selgelt. Markus oli terve aja väga rahulik, aga ka tema tunnistas hiljem, et see oli üsna hirmus kogemus. Järgmisel kahel päeval sellele praamile ilma tõttu väljumisluba ei antud niiet ilmselt me olime lihtsalt halval ajal ja need lained alati nii jubedad ei ole. Kõige naljakam on veel, et kui sa tahad saada odavamalt siis sama rada sõidavad ka väiksed lahtised paadid, kus olukord oleks olnud veel hullem. Me lugesime, et nendes paatides hakkavad inimesed juba esimesel tunnil oksendama ja need sõidavad 8-16 tundi sõltuvalt ilmast ehk kindlalt maksta natuke rohkem. On ka võimalik lennata, kui meri ei meeldi, aga Aasia kohal väikesed lennud pole kõige vahvam niiet erilist vahet pole, kuhu sa hirmust sured. Kui see jutt oli hirmus siis võin öelda, et see viis tundi ununeb väga kiirelt nähes uut paradiisi kuhu sa saabunud oled ja kui ilm ei luba siis nad ei lase paate välja ja nad on sellise asjaga väga ranged niiet muretseda pole vaja.

EL NIDO

Ka El Nido linn pole nii ilus, aga natuke sõitu ja leiab imelised rannad, kosed ja koopad. Söögikohti on rohkem ja need on paremad.

Tuurid A,B,C,D- Kui saab valida ainult ühe siis mina soovitaks A-d, aga ka teised on väga head, tuur A sisaldab Small Lagoon’i, Big Lagoon’i, kanuudega sõitmist ja suurt randa, tuur B on koopad ja rannad, C sisaldab enamasti kõige ilusamaid randu. D pole alati saadaval, aga pidi olema üsna tavaline ja not worth it.
Napcan Beach- Sinna on pikk sõit ja vihmasel ajal üsna mudane ja võimatu, aga tehtav, rand ise on väga vaikne ja ilus, seal on paar väikest baari, kus saab süüa ja juua ning saab ka purjekaga merele minna kui lained väga suured ei ole, see oli arvatavasti kõige vaiksem ja puhtam rand, kus ma Aasias käinud olen.
Tagasiteel Napcan Beach’ilt tuleks kindlasti peatuda Nagkalit-kalit Waterfall’i juures, sinna peab matkama, aga see matk on väga ilus ning see on ka hea trenn, peale seda matka külma vette hüpata on super mõnus. See on täiesti keset metsa ja väga rahulik, vesi on jahe ja inimesi on vähe.
Las Cabanas beach, 15 minuti tricycle sõidu kaugusel linnas on imeline rand, see on küll veidi rahvarohkem kuna seal asuvad hotellid ja baarid, aga seal on siiski väga ilus ja palju teha. Kahe saare vahel on 750 meetrine zipline, saab sõita kas ühe või kaks otsa ja see on tõsiselt lahe asi mida kogeda.

Edasi sõitsime me Puerto Princesasse, kuhu enamus inimesed tavaliselt maanduvad, et minna El Nidole, sest otse El Nido lennujaama lennata on üsna kallis. Meie otsustasime teha teistpidi ja sealt ära lennata, kuidagi olime me planeerinud nii, et me olime seal kõige kauem, sest see oli kõige odavam ja meil hakkasid rahalised varud otsa saama kuna olime veetnud juba üle kuu aja Tais ja pidime veel edasi Bangkoki sõitma. Sinna saamiseks sõitsime minibussiga 6 tundi mägedes. Puerto Princesat kutsutakse Palawani pealinnaks ja peale sellist saareelu lootsimegi näha natuke elavamat kohta ja rohkem inimesi, aga kõik oli vastupidi. Ma ei hakka sinna guide’i kirjutama, sest see oli tõsiselt igav koht, me olime täielikult sääskede poolt lõpuks ära söödud ja nii valmis sealt kiirelt lahkuma, kui te tõesti seal peate aega veetma nagu meie pidime siis ma soovitan Honda Bay island hopping’ut ja Underground River tuuri. Underground River Palawanil on nimetatud ka üheks seitsmest looduse imest maailmas. Ja kindlasti Palaweno Brewery!! Esimene naiste Brewery Filipiinidel, teevad tuure ja saab õlu proovida ning seal on nii toredad töötajad. Meie hotell hoidis ka meid tegevuses, omanikul olid koerad ja nendega sai jalutamas käia, kuna me kohtasime ka teda ja ta nägi kui väga meile ta kutsad meeldisid siis lubas ta meil oma huskyt jalutada, mis teistele külastajatele lubatud ei olnud. image2 (7) image1 (7)

Siiski oli Palawan väärt külastamist ja ma juba igatsen seda saart nii väga ja ootan tagasi minekut, kui tuleks valida, kas El Nido või Coron siis ma valiks Coroni, sest seal oli vähem inimesi ja ilusam, aga Markusele meeldis El Nido kuna seal oli linn huvitavam, rohkem restorane ja rannad. Mul oleks veel nii palju ilusaid sinise vee ja mustade kaljude pilte, mis siia lisada, aga see postitus on juba niigi liiga pikk.

Fun story: Puerto Princesast lahkumine oli täielik õudus. Meie esimene lend sealt ära hilines 6 tundi ja Manila lennujaamas kuhu me teel olime olid hiinlased oma lennuki runwaylt välja suutnud sõita niiet international runway oli kinni ja kogu lennuliiklus häiritud. Lõpuks sinna jõudes helistasime kiwi.com’i kust olime oma piletid broneerinud. Saime järgmiseks päevaks uue lennu Bangkoki, mis polnud enam kolme tunnine otselend nagu meil enne oli vaid 4 tundi Jakartasse ja sealt veel 4 Bangkoki, pidime ööbima Manilas ja ise hotelli otsima. Olime taksojuhtide kohta lugenud, et kui näed, et nad hingavad vahepeal lapi sisse siis pead kohe välja saama, sest nad lasevad autosse mingit uinutavat ainet, et siis inimesi hiljem tühjaks varastada. Muidugi esimene taksojuht, kes meile taksot pakkus kui tahtsime hotelli minna omas kolme lappi. Ka teistel olid need autos niiet lõpuks pidime ikkagi riskima, aga kindluse mõttes võtsime lennujaama eest kallima takso. Hotellid olid tänu sellele õnnetusele üsna täis ja lennujaama lähedale oli raske midagi leida ning kiwi meid ei aidanud. Järgmisel päeval meie lend Jakartasse hilines jälle ja helistasime kiwile ette, ütlesime, et nii juhtus ja tahame hilisemat lendu, et siiski mu sünnipäevaks Bangkoki jõuda ja mitte Jakartas ööbida. Nad lubasid selle bookida ja kui jõudsime lõpuks Jakartasse ja avasime telefoni, et vaadata meie uusi pileteid oli meil ainult meil neile helistada. Jälle veetsime tund aega nendega telefoni otsas, lõbus oli veel see, et iga kord võtab vastu uus inimene, kes ei tea sinu juhtumist midagi niiet pead otsastpeale rääkima ja siis pannakse sind ootele pikaks ajaks, et uurida, mis toimub. Lõpuks saime uued lennupiletid, aga järgmiseks hommikuks ja ka hotell broneeriti seekord ise. Tuli välja, et selleks oli siis Ibis Budget Jakarta, vaadake pilte ja mõelge, kas panneksite kellegi sinna kellel sünnipäev on kui 10 eurot kallimalt saab täiesti normaalse koha. Helistasime jälle sinna ja nad polnud nõus seda muutma, imelik oli veel see, et eelmisel õhtul kui pidime ise hotelli otsima andsid nad selleks palja suurema limiidi kui 25 eurot mille, eest meile ise broneerisid niiet võtsime oma raha eest hotelli. Hiljem tuli ka välja, et kõneminut maksis viis eurot ja kuna nendega pole võimalik muud moodi kontakti saada ja koguaeg meid ootele pandi siis lõpuks läks see jama kokku 1000 eurot mu telefoniarvele mille eest oleks saanud ise normaalsed lennupiletid osta kohe alguses kui oleks seda ette osanud aimata. Niiet lesson to learn here on, et ärge kasutage kiwi.com’i, sest töötajad pole inimlikud, kaotad palju raha ja seda käitumist siia kirja panna läheks liiga pikaks, but you get the point.

Next time: Thailand

Bali

Kuna nii paljud küsivad reisides mu soovitusi ja on tulnud pakkumisi teha oma blogi siis mõtlesin, et proovin, kas loetakse ja kas huvitab. Planeerides järgmist reisi saate siit ideid, kavatsen kirjutada travel guide stiilis postitusi, et leiakstite parimad kohad mida külastada ja oleks lihtsam oma reisi itinerary paika panna. Esimese postituse mõtlesin teha Bali saarest, sest see on saanud viimaselajal eestlaste hulgas üsna populaarseks ja selleks on ka põhjust. Kõige lihtsam on leida oma piletit momondo.com ja ööbimiskohad booking.com või airbnb’st, kuigi viimasega häid kogemusi ei ole, aga kui tahad saada odavamat ööbimiskohta siis peaks see olema üsna sobiv lahendus enamus riikides.

Balil olles tuleks kindlasti veeta mõned päevad vähemalt Ubudis, eat pray love, Ubudis on nii palju teha ja avastada. Kõige lihtsam on rentida roller või autojuht, kes viib sind päeva jooksul sinu soovitud kohtadesse ning seda väga odavalt.

Ubud

Monkey forest- Seal saab vabalt ringi kõndida ja kogu see koht on ka üsna ilus, ahvid on vabalt ja neid saab jälgida nende loomulikus tegevuses ja väga lähedalt.
Brunch Mudras- Seal peab vähemalt ühe korra söömas käima, nende smoothie bowlid on imelised, värsked mahlad suured odava raha eest ja tumeric kohvi is to die for.
Bali Paulina Coffee Plantations- Sissepääs sinna on tasuta, nad teevad tuuri sulle kuidas valmib maailma kõige kallim kohv-Kopi Luwak, mille oad läbivad enne röstimist aasia palmitsiibetite seedetrakti, kohapeal antakse tasuta proovida mitmeid tee ja kohvi variante ja seda kõike imelise oru ja palmide taustal kõrgel terrassil. Ainus raha, mis peab kulutama on, et juurde osta proovimiseks ka Kopi Luwak, sest seda pole nende test kohvide seal and it’s worth it.
Bali swing- Kes ei tahaks kiikuda kõrgel oru kohal, palmide vahel? Sealt saab ka täieliku adrenaliinisööstu.
Tegallalang Rice Terrace- A must see place, unistuste pildid Balist tehakse just seal.
Tenugan Waterfall- Järgmine kindel valik nimekirjas, seda lihtsalt peab vaatama ja kui pole väga palav ilm siis minna ka treppidest alla, sest vaade sealt kosele on täiesti teistsugune ning alla liikudes avaneb vaade ka teisele peidetud kosele.
Kõik templid!!

Tavaliselt rääkides Balist on kõige populaarsemad Gili saared, aga olles käinud nii Gilidel kui Nusa Lembonganil lükkaks ma selle ümber. Nusa Lembongan, Nusa Ceningan ja Nusa Penida on imeilusad saared, kus on ka palju teha. Vesi nende ümber on tohutult sinine ja ilus ning perfektne, et snorgeldada. Tõsi, et seal puuduvad enamasti kilpkonnad, aga seal saab veeall ujuda Manta Ray’dega. Ka seal tasub rentida roller, Nusa Lembongani ja Nusa Ceningani ühendab kollane sild ja üle selle minnes saab avastada ka teist saart kuigi ööbida tasuks Lembonganil, sest sinna tulevad ja sealt lahkuvad paadid. Selleks, et saada Nusa Penidale, mis on nendest saartest parim tuleks minna hommikul sadamasse, hotellist saadakse sellega ka aidata, seal tuleb ära rääkida kohalik kapten, panna paika hind ja enamasti tulevad nad sulle ka õhtul järgi kuid saad sealt otsida ka uue kapteni kui ei ole oma lahkumisajas kindel. Peale päikeseloojangut enamasti enam sõideta ei taheta.

Nusa Lembongan

Devil’s Tear- Seal on üsna populaarne käia, aga kuna paljud Nusa saartele ei jõua siis niipalju inimesi oodata pole, kui kohtad Gilidel. Kaljude ja lainete kokkupõrkel näeb super ilusaid vaateid ja iga uue lainega tuleb erinev vaatepilt. See on nagu kunst.
Secret beach- seal on imeline helesinine vesi ja megasuured lained, super koht, kus puhata peale mitut päeva ringi trippimist.

Nusa Ceningan

Nusa Ceninganil on päris palju lahedaid restorane ja tänavatel tundub nagu oleks täielik maaelu, kuked ja kanad jooksevad pidevalt rolleritele ette niiet tuleb olla ettevaatlik, sõites natuke külaelust eemale leiab sellise koha nagu Blue Lagoon- Jällegi kaljud ja helesinine vesi ning ringi käies leiab super vaatega kohti.
Blue Lagoon Cliff Jumping area- Ise me sealt ei hüpanud, aga keegi hüppas küll ja neil tundus väga fun olevat kuigi ülevalt nägi see rohkem välja nagu death trap, aga vaade oli ikkagi väga ilus, isegi kui ei hüppa.
Abyss Zipline- See pole väga pikk, aga pilet on ainult 0,57 eurot ja selle raha eest saab ujuda ka nende infinity basseinis ning see zipline on ühelt kaljult teisele, üle sinise vee.

Nusa Penida

Secret Point Beach -Kaljupealt alla vaadates ootas meid arvatavasti kõige ilusam vaade rannale, mis me kunagi näinud oleme, all oli näha raisi ujumas helesinises vees ja kalju ise oli ka väga huvitava kujuga, kindlasti üks koht mille peab 100% ära vaatama.
Crystal bay – siin ei saagi muud öelda kui ilus vaade, rohelus, sinine vesi ja kaljud.
Broken beach-jällegi lihtsalt a must see place.

Seda võib olla küll raske kirjeldada, aga seda peab oma silmaga nägema, Nusa Penida on Bali juveel ja seda põhjusega. Sinna minnes soovitaks võtta tuuri või autojuhi, sest saar on väga suur ja isegi päevast jääb väheks ning autojuhiga on lihtsam kiirelt saada kohtadesse, mis oled valinud, lisaks on ka teeolud seal rolleri jaoks väga halvad.

Ubudi jaoks tuleks varuda vähemalt 2-3 päeva ning saarte jaoks vähemalt 4. Edasi soovitaks ma minna, kas Seminyak’i, Uluwatule või Lomboki saarele. Esimesed kaks on väga ilusad, seal saab korralikult puhata ja seal on palju häid restorane ning ka natuke rohkem elu kui saartel ja Ubudis. Lomboki peab lendama ja see on umbes sama suur kui Bali, see on väga lähedal Gili saartele niiet sinna minnes tuleks kindlasti ka neid külastada ja kilpkonnadega ujuma minna. Lombokis on elu üsna vähe, aga loodus ja rannad on super ilusad ning päikeseloojangud veel paremad.

Tip: Peske palju käsi ja vaadake, mis te sööte, sest bali belly on üsna kerge asi, mis omale ligi tõmmata(kõhulahtisus ja oksendamine) Balil saab igast apteegist selle vastu midagi, aga proovi sa Lombokil neile seletada, mis see on, eelmine kord mul oli nii halb, et kui lennukiga Lombokil maandusime läksime otse haiglasse, see polnudki niivõrd haigla kui sõjaväe telk, keegi aru ei saanud, mis mul viga võib olla niiet mulle anti kaasa kotitäis erinevaid tablette mida ma igaksjuhuks siiski ei võtnud.

Järgmised postitused tulevad Taist, Filipiinidest ja New Yorgist niiet olge valmis!